Hoiatus! Järgnev lugu võib sisaldada kilpkonna!
Kurrimine lõpp
Pärast paari päeva päikese käes kõrbemist (vihje level3: jalgadele peab ka päikesekreemi panema :S) otsustas pilv meile ühel varahommikul vee peale kallata. See oli vimpel, mida meie telk oodata ei osanud ja lasi läbi nagu ahenenud poor. Järgmisel õhtul lubas uuesti vihmaseks kiskuda ning uurisime onu omaniku käest, et palju läheks majakese üürimine maksma. Onu omanik ei teadnud, lubas tädi omaniku käest küsida. Mõni tund hiljem tuli tädi omanik meie einelaua juurde ja pakkus sosinal välja variandi, et kuna ühest majakesest kolib just üks pere välja, võime me selle endale saada, kui ise ära koristame. (Y) Ehk siis sel ööl maksime nelja peale kokku 28 doltsu (tavaline karavanpargi telgiplatsi hind) ja saime hoopis 2 magamistoaga, lcd telkuga elutoaga, köögi ja vanntioaga majakese ja õhtul naersime MEIE vihmatüübi üle, mitte vastupidi! Hahaaa! Ja siis liikusime edasi...
Airlie beach ja whitsundays
Järgmiseks maandumiskohaks oli meil turistide poolt armastatuim Austraalia sihtpunkt – Airlie 
Beach koos oma Whitsunday saartega. Airlie Beach oli ise armas väike linn, kus oli turisti jaoks kõik vajalik olemas. Linnas oli iga paari meetri tagant mingi bisnis, kes korraldas Whitsunday saartele ja korallirahule kruiise. Ei saand ka meie kruiisitamata jätta ning sebisime oma sealsest telgipargist hea diili 2ööd3päeva kruiisile, millele lisaks saime veel tasuta öid seal karavanpargis. Kruiisil olime kokku 25kesti ühe muheda purjeka peal, kus saime ise ka purjeid näppida ja neid üles-alla sikutada. Tiirutasime siis seal erinevate saarte vahel, külastasime imeilusat lumivalge liivaga kaetud Whitehaven Beach-i, ja käisime korallide vahel sukeldumas/snorgeldamas. Maska siis oli ainus meie pundist, kes võttis sukelduskursuse väikse lisanutsu eest, teistega 
tegime tiiru üle korallide prillid ees ja toru suus. Maruilus oli! Ajee, ostsime kaasa sinna ühekordse veealuse kaamera, millega oli üsna keerukas pilti teha, aga näe, mõned tulid täiesti arusaadavad (Y). Vahetult enne, kui oli aeg korrallide vahelt vehkat teha, nägi keegi vee all suuuuurt kilkonna ujumas. Kogunesid siis kõik kokku ja jälitasime seda düüdi. Väga muhe sell oli. Teda ei häirinud törts mitte, et mingi pande temaga kaasa ujub. Lõpuks jälitasime teda ainult Kristi ja Liisiga ja saime siis ainsana kõik ka korraks kilpsule käe pihta panna. (Y) Lisaks sellele sai muidugi õhtuti palju lusti lüüa ka. Reisi halb külg oli aga see, et rohkem oli ringi seilamist, kui neid vingeid tegevusi (nagu snorgeldamine). Sinnakanti minejatele ehk ütleks soovituseks, et pigem võtta päevakruiis korallide vahele, kui see ringipurjetamise variant. Kuid samas saab teise variandiga rohkem uute inimestega bondida, kellega näiteks järgnevatel Airlie Beachi õhtutel pubis toredalt aega veeta, nagu meie ka tegime.
Aga kuhu me edasi liikusime? Kes jõllitas seina? Kes jäi rasedaks? Sellest kirjutab miss Kristi järgmises osas sarjast „Lood, mis on Huvitavad!“!!!!!!
Haiku ei pruugi
loogiline kõlada
aga smaragdploom?
1 Plära sina ka!:
Post a Comment