Reisipäevik osa viimane

Kui meie õhtul Brisbane’i jõudsime, oli Marja juba seal...
Pärast mõnusat Airlie beachi puhkust sõitsime alla Brisbane’i. Seal jõudsime tagasi kliimasse, millega meie kondid rohkem harjunud on ehk siis sellisesse mõnusasse Eesti suveilma. Viskasime karavanpargis telgi püsti, sõime purgisupid taas tühjaks, ma isiklikult vahetasin esmakordselt selle reisi jooksul plätud kingade vastu ja sõitsime bussiga öisesse Brisbane’i kesklinna, et kokku saada mu kursaõe Marjaga, kes igati loogiliselt ka esmakordselt just samal päeval samasse linna jõudis vaid mõnepäevasele puhkusele. Meeldiv kokkusattumus ja tulemuseks oli väga mõnus õhtu, siinkohal tervitusi kuskile Aasia sügavustesse!

Kuidas me hipidel külas käisime ja müstilist meest kohtasime...
Meie esmatutvus linnaga nii üürikeseks jäigi, sest et järgmisel päeval põrutasime juba edasi Byron Bay’sse ehk ühte armsasse mereäärsesse väikelinna, mis on kuulus oma mõnusa ja lõõgastava miljöö poolest. Jalutasime sisse infopunkti, mis me oleme avastanud on alati kõige õigem koht, kuhu uues kohas esimesena sisse jalutada ja küsisime majutuse kohta. Infotädi ei olnud väga vaimustnunud meie eelarve väiksusest, aga pärast mõnda telefonikõne oli meil majutus olemas ühes nö külalistemajas/motellis natuke Byron Bayst väljas vihmametsas. Kohale jõudes tervitas meid üks pikk mustade juustega veidi boheemlaslik noormees. Ta juhatas meid viisakalt meie tuppa, seletas, kus miski asub ja mainis ka muuseas, et ta tegelikult ei tööta seal, ta lihtsalt hängib seal aeg-ajalt. Huvitav mees. Kuna ilm oli vihmane, siis suurt midagi me esimesel päeval ei teinud. Järgmisel päeval sõitsime aga Nimbini külasse. Põhimõtteliselt on Nimbin põhjuseks, mis Byron Bay’s elavad nii lõõgastunud inimesed. Tegu on nimelt eheda hipikülaga, kus kõik kohad ja inimesed on rohkem või vähem seotud kanepiga. Külastasime kanepi muuseumi ja istusime kohvikus, kus kõrvallauas suitsetasid üks vanemate kohalike inimeste seltskond ei midagi muud kui ikka kanepit. Müügiks pakuti seda iga nurga peal, aga mitte pealesuruvalt, sest tegelikult Austraalia võimudel ikka silm päris kinni pigistatud pole ja külakesse on lausa kaamerad iga nurga peale üles pandud, et kauplemist vähendada, aga tundus, et kui pakkujaid nii palju, siis järelikult ikka mingeid mooduseid nad leiutavad, et oma kaup turistidele maha müüa. Üldiselt oli aga Nimbin väga mõnusa olemisega koht, mille tegid eriliseks kohalikud, kelledest suur osa olid vanad hipid, kes pole ilmselt 70ndatest alates pilvedelt alla tulnud. Pildil Nimbini peatänav. Pärast Nimbini naasesime oma külalistemajja, kus pidime vahetama tuba. Istusime siis oma toas ja ootasime uue toa koristamist, kui Maska mõtles vaatama minna, et kaugel koristaja oma asjadega on. Koristajaks oli ei keegi muu, kui meie müstiline pikk mustade juustega mees, kes seal ei tööta. Sel ajal kui Maska tuppa jõudis seisis mees dušinurgas ja jälgis liikumatult seina. Maska kohalolek ei häirinud ka teda eriti. Me jõudsime järeldusele, et ta on ilmselt Nimbini tihe külastaja. Pärast kahte ööd mõnusas Byron Bay’s pöörasime Wendy suuna taas Brisbane’i poole. Jätsime hüvasti pika müstise mehega, kes seekord basseini äärest lehti kokku riisus ja mõni tunnike hiljem kolisime juba oma asju Brisbane’i motellituppa, kuhu õhtuks jõudsid ka Mait ja Kadi.

Vahepeal läks lugu tagasi Brisbane’i...
Nendega kohtusime pärast farmi siis juba teist korda ja ma usun, et kohtume siinmail veel! Järgmised päevad jalutasime niisama linnas ringi, käisime korduvalt kinos(Dr. Parnassus on muidu väga hea film!) ja mõtlesime edutult, et mis meist pärast Liisi ja Roni Fijilt naasmist siis edasi saab. Aeg lendas ja nende nädalase puhkuse aeg oligi käes. Puhkus puhkusest siis:) Jätsime Kadi ja Maiduga hüvasti ja sõitsime lennujaama ja panime lapsed ilusti lennukile. Nädal aega ei kuulnud neist midagi...mis nad sel ajal tegid, kellega kohtusid, kes lapsendab lapse Fijilt....neid lugusid räägib juba Ron hiljem. Meie nädal möödus aga Gold Coastil vegeteerides. Käisime lõbustuspargis ja veepargis kaks päeva järjest, saime paaril korral veel kokku Kadi ja Maiduga, otsisime ühe pooliku silmaga Brisbane’s tööd(teadmata, mis tegelikult edasi tahame teha) ja Maska rõõmuks vaatasime Stargate Universe’i uusi osasid. Pildi tegime lõbustuspargis, kus paar tiigrit meile meeldiva show korraldasid. Kui Liis ja Ron naasesid, siis läks meil aega u pool päeva, et arutada, mis nüüd, kui rahad otsas ja tööd vaja leida ja jõudsime järeldusele, et ei taha uues kohas jälle nullist alustada ja tagasiminek Port Lincolni oligi otsustatud.

Tagasi kodus...
Nüüd oleme siis siin olnud juba pea kaks nädalat. Alguses oli päris imelik, meie luksuslik majake sai asendatud telgiga karavanipargis ja rahade seis ei lubanud isegi eriti Meghani väljamineku kutsetele vastata. Pilt on tehtud esimesel õhtul, mil tagasi jõudsime, asukoht ikka Sharky's. Kalasaaki neil pole ka eriti vahepeal olnud ja kuigi nad ikka loodavad, et hakkab paremini minema, siis meile sellest lootusest eriti ei piisanud. Nii me siis hakkasime igalt poolt töö kohta uurima ja üks taksojuht soovitas meile ühte agentuuri, kuhu siis sisse jalutasime ja kus meile kohe tööd pakuti. Konks on selles, et töö on viljasalves ja kõrbes. Ehk siis korrutage nüüd see viljatolm 40ne kraadise palavusega. Ükspäev oli ka 47, siis pandi plats lõunast kinni:) Kuna bürokraatia on võtnud oma osa ajast, siis kohale sõidame alles selle nädala lõpus...aga töökoht on olemas ja vähemalt aasta lõpuni oleme omadega mäel. Esimest korda saime ka maksupaberitele kirjutada, et oleme päris labour hire, mille casual employment ehk siis reaalne erinevus on veidi suuremas palgas ja selles, et kui ikka tööpäev läheb üle 8 tunni, siis makstakse ka üleaja eest rohkem. Nii et praegu oleme rahul ja üritame sellele kuumale ja tolmule mitte mõelda enne kui kohal oleme. Küll hakkama saame, töö ise ei pidavat raske olema....puid ikka saagima ei pea, nii et...:)
Et siis tsaupakaa praeguseks ja elagu suvi kõrbes! Ahjaa....meie roadtrip’i pikkuseks jäi siis lõpuks 10 000km....kokku oleme Wendyga läbinud juba 20 000km, nii et päris uhked võime olla oma sinise tibu üle! :)