Offline mode

Tere! Aprill jõudis jõuba kätte, peaks kähku misket kirja panema enne kui meelest ära läheb. Kuidas teil muidu läheb, olgu nii! Loeks ette mõned meeldejäävamad igapäevaasjad enne, kui mu läpsi aku siin metsa vahel tühjaks saab ja putukas mu varba ära sööb!

Geburtstag von Renats
Esiteks, oikuitore, sain vahepeal taaskord vanemaks. Tänuväärt kaasreisijad olid kihvti ülla ka ette valmistanud selle jaoks. 23nda hommikul pärast rikkalikku pannkoogihakklihahommikusööki, seoti mu silmad kinni (lennukist saadud silmaklapid ette, prillid peale, sinna veel müts peale ja kõrvadesse vali musoon). Siis juhatati mind, pimedat, metroosse, sõitsime 15 kiltsa linna. Metroopiletionul vist hakkas must kahju sest linna jõudes lasti mind „special people“ väravast läbi ja ei pidanud isegi piletit läbi laskma. :S Aga kui silmad mul lahti tehti, olin hiigelsuurte hailõugade vahel ja algas tore päev Sydney akvaariumis!!! Õhtul sai veel tšehhidega lusti teha kodus. -->Akvaariumist ja õhtust saab pilte näha siit <--

To Perth
27nda märtsi varahommikul lendasime Sydneysy ca 4000km läände ja maandusime mõne tunni pärast Perthi. Seal ööbisime 3 ööd haisvas hostelitoas, mida jagasime ühe süsimusta Dave-iga. KFC ,Domino pizza, Subways, Hungry Jack ja hiinakas kohe üle tee (nam-nam) ja janune kaamel kohe hosteli kõrval (bottle shop – muideks isegi Drive-Thru joogipood, autojuhid ei pea autost välja astumagi, tõstetakse õllekastid otse pagassi :D Perthi linn ja rahvas olid nagu otse maalt tulnud. Paljud kõnnivad linnatänaval paljajalu, ühes tänava nurgas jutlustab must usumees ja teises mängivad väiksed õed tihedad viiulit. Kihvt linn!


Plaan oli kiiremas korras auto leida, et ei peaks rohkem 25doltsipernaase hostelisse iga õhtu loopima. Teisel autootsimise päeval saime juba 2 vaatamist orgunnida. Esimene oli rusikassilmaauku auto (mitšu) aga kes ikka kohe esimest ära võtab, läksime ikka teist ka vaatama. Teine oli ühe frenchcanadiani müüdav volvo, mis oli ikka väga juustus olukorras (a-la ukselinke polnud, uksed olid kinni kiilunud, ac oli katki ja igast muud ebamugavust tekitavad problad ja hind ka kõrgem). Juba volvoga ümber bloki proovisõitu tehes üritasime esimesed müüjad kätte saada aga loogish oli selleks ajaks juba auto lännu! Aga ehk kõik pettumused on tegelt investeeringud tullevikku.

Järgmine päev läksime vaatama ühe rootsi neiu autot. Kuid kuna rego oli autol läbi, tahtsime pisut uurida kuidas selle pikendamisega lood oleks. Juhuslikult sealsamas ühte suvalisse hostelisse piiludes, leidsin seinalt kuulutuse, aastaid uuema Mitšu mudelile ja helistasin kohe müüjale. Tuli välja, et auto on superkorras, pereauto (ehk siis väga vähe sõidetud) ja olime esimesed helistajad. Kiirelt leppisime vaatamise kokku (ja noppisime sealt ja lähedal asuvatelt hostelitelt selle kuulutuse igaks juhuks seinalt maha – evil!). Lõppudelõpuks vedas meil väga, et seda vanemat mitšut ära ei ostnud, mida eelmine päev vaatasime, sest saime soodsamalt palju parema masina. Ja siis olime mobiilsed, jee!

Kogu paberimajandus ja metsaselamiseks vajaliku shoppamine võttis aga järgmisel päeval pisut liiga kaua aega, sest kui Perthi piiridest väljuma hakkasime oli väljas juba suht pime (siin läheb iga õhtu ca 7st pimedaks). Pimedas siin väga sõita ei tohi, sest siis pidavat kängurud alati teele hüppama. Olime juba suht hädas, sest seadus ei lubanud ühelgil telkumiskohal meid pärast pimedat vastu võtta ja väga ei tahtnud tagasi hostelisse ka sõitma hakata. Taaskord juhuse tahtel tegime suvapöörde ühele O’Connor (vist oli) beachile [in the City of Cockburn!!!! :|] , kus ootas meid ees suur parkla, kus olid juba kümmekond autot ennast magama sokutanud, valgustatud katusealune laudadega, suur muruplats, tasuta gaasigrillid, dush-wc ja muidugi 2mindine jalutuskäik India Ookeani äärde! Katuseall einestasid ja trimpasid veini 2 kanadadüüdi (Matt ja Travis), kellega sõbrunedes selgus, et nad olid seal parklas juba üle kuu aja elanud (ja plaanisid seal veel umbes kuu või paar elada, kuni on reisuks raha koos). See OX oli nende maja. Igasugu hipisid ja muid prantslasi oli seal hulgi.
--->Kõik viimased pildid tulevad siia, kui need kunagi üles laevad<---

Nüüd sain juba McDonaldsi wifis netti ja Maska võtab „To Be Continue!?“ (tõntõntõõõõõõ!!!!) enda peale.

Aitäh kõigile erinevate õnnesoovide ja muude nilbuste eest!
Spiiks l8tors!
Ron