Päev kolm

Tänane päev pidi väga asjalik tulema. Ja tuligi kui nii võtta, sest plaanid said tehtud eestile mõeldes, aga praktikas oleme ju siiski Austraalias.

Austraalia asjaajamine on aeglane. Väga.

Päev algas nii, et meie Roniga jäime hostelisse cv-sid tegema ja tööbüroosid sirvima, kui tüdrukud läksid pangakontosid muretsema. Edasi käisime ATO-s ehk siis maksuametis et teha endile maksunumbrid mida siin maal hirmsasti vaja kõigile ette näidata.

Tööbüroode majja jõudes kohtasime huvitavaid lifte, kus nuppe ei olnud. Seisid kuus tükki ühes koridoris, mille juurde oli kirjutatud, et nendega saab korrustele 12-28. Meie otsisime 16ndat ja seega jäime selles koridoris ootama. Kõik nagu teadsid, millisesse lifti minna ja kuna me ei tahtnud turistimuljet jätta läksime ka tarkade nägudega järgmisse avanevasse lifti. Ka liftis sees polnud ühtegi nuppu millele saaks oma soove avaldada. Nii me siis ootasime, et lift ise teaks kuhu minna. Korrus 12.... korrus 14..... korrus 17... korrus 24. Aga kus meie oma siis on? Mitte ei saanud aru. Kuna lift teatas kena naisehäälega ka korruse numbreid siis proovida sai ka vastu ütleda, et "sixteen.... six-teen.... SIXTEEN!" --- nada. 27ndal korrusel sisenes lifti üks mees, kelle poole sai pöördutud "excuse me - how could we get on the 16th floor?"("vabandage - kuidas me saaksime 16ndale korrusele?" toim.) Mille peale vedas see mees meid 0 korrusele ja tiris ühe väikse paneeli juurde kuhu tuli sisestada soovitud korrus. Paneelike siis näitas, milline lift sinna läheb. Niipalju siis kaasaegsetest liftidest kelle peale karjudes jõuab õigele korrusele - või siis mitte.

Saanud lifti käest korraliku õppetunni ennast austraalaseks mitte pidada tunnistasime tööbüroosse jõudes üles, et oleme ikka suht algajad siin maal ja sooviks tööd teha. Õpetati meile siis et cv tuleks ikka meiliga saata - nii palju kiirem ja tõhusam. Saime ühe visiitkaardi ka... kus meiliaadressile tõmmati joon alla.

Siis hargnesime tüdrukutest, kes läksid toidupoodi ja koju süüa tegema, samal ajal, kui me Roniga käisime mobiilikrediidi muresid lahendamas (kkvte: ron ei saand krediiti - operaator saatis poodi - poel oli alul 1kõik - pood helistas kolmandale firmale - laiutati käsi - ron peab ilmselt raha tagasi saamiseks kohtuni välja minema), käisime pangas ja kohalikus ARKis.

Koju tulles vaatasid tüdrukud meile otsa uniste silmadega, mis kohe ka kinni tagasi vajusid.

Eniveis - selline plaan võtaks eestis umbes 1-2 tundi, Austraalias aga 4-6 (olenevalt papagoide arvust pargis)

Praeguse seisuga on kell 18.48 ja kõik peale minu magavad. Kuumus on vist väsitav ka. Kohe ajan nad üles ja hakkame süüa tegema.

Terviseid kõigile kodu ja mujal maal.

Maska