Pole mõnda aega siia postitand, kuid kuna tüdrukutel (kelle kord nagu oleks ka paar sõna kirjutada) on muud tegemist, siis peate taaskord minu pikaks venitatud lauseid lugema.
Mis siis juhtunud on? Oleme tegelenud vähe tõsisemalt töö otsimisega. Printisime cvd välja ja puha. Muideks... printimisteenuse leidmiseks tehti vaid 7 ümbersuunamist. Keegi ei tea kus miskit toimub.
Oleme otsustanud ka esimesel võimalusel Sydneyst lahkuda. Käib aktiivne otsing farmitöö järgi. Esimene kõne ühe kuulutuse peale pani muidugi mõtlema, kui kell pool 11 tehtud kõnes ütles farmer et on kuulutuse peale saanud juba sel hommikul umbes sada kõnet. Üldiselt tööd otsitakse palju ja pakutakse suht vähe. Väga suure eelise annab oma auto omamine, mille peale me ka mõtleme - kui auto ost garanteeriks mõneks kuuks farmis töö, siis oleks see igal juhul investeering. Mina sain ühe läbi eestlase väikese tööotsa, maalritöödeks. Ei midagi püsivat ja ongi hea - ma ei eelista eriti Sydneys alustada meie Austraalia reisi. Aga ei ole positsioonil kus valida saaks.
Mis siis veel? Tahtsime kuskile minna ja proovisime nii Aquaworldi kui IMaxi ning lõpetasime Taronga Zoo juures, sest kuskile sisse ei astunud kallite piletihindade tõttu. Loomaia ees aga läks miski jalutusrada puude vahele, mis kiirelt omale säästuloomaaia nime sai. Nägime umbes 30 ämblikku ja 1 kuskil 40cm pikkust sialikku... ja hinge heitnud maopoja. Pilte sellest tripist ja muudest asjadest näeb siia lingile klikates.
Teised otsivad praegu linna peal baaridest-kohvikutest tööd... Mina kui hetkel ainus töökohaga tegelinski jäin koju ja hoian silma peal farmitöödel, kuna neile suht kiirelt vaja reageerida.
Siiani on kõik hästi. Süüa on ja 6 liitrit veini (mis on isegi hea) saab 18 dollari ehk siis umbes 140-150 krooniga. Päris vähe, eks ole!
Cheers!
Maska
Otsused-otsused
Päev kolm
Tänane päev pidi väga asjalik tulema. Ja tuligi kui nii võtta, sest plaanid said tehtud eestile mõeldes, aga praktikas oleme ju siiski Austraalias.
Austraalia asjaajamine on aeglane. Väga.
Päev algas nii, et meie Roniga jäime hostelisse cv-sid tegema ja tööbüroosid sirvima, kui tüdrukud läksid pangakontosid muretsema. Edasi käisime ATO-s ehk siis maksuametis et teha endile maksunumbrid mida siin maal hirmsasti vaja kõigile ette näidata.
Tööbüroode majja jõudes kohtasime huvitavaid lifte, kus nuppe ei olnud. Seisid kuus tükki ühes koridoris, mille juurde oli kirjutatud, et nendega saab korrustele 12-28. Meie otsisime 16ndat ja seega jäime selles koridoris ootama. Kõik nagu teadsid, millisesse lifti minna ja kuna me ei tahtnud turistimuljet jätta läksime ka tarkade nägudega järgmisse avanevasse lifti. Ka liftis sees polnud ühtegi nuppu millele saaks oma soove avaldada. Nii me siis ootasime, et lift ise teaks kuhu minna. Korrus 12.... korrus 14..... korrus 17... korrus 24. Aga kus meie oma siis on? Mitte ei saanud aru. Kuna lift teatas kena naisehäälega ka korruse numbreid siis proovida sai ka vastu ütleda, et "sixteen.... six-teen.... SIXTEEN!" --- nada. 27ndal korrusel sisenes lifti üks mees, kelle poole sai pöördutud "excuse me - how could we get on the 16th floor?"("vabandage - kuidas me saaksime 16ndale korrusele?" toim.) Mille peale vedas see mees meid 0 korrusele ja tiris ühe väikse paneeli juurde kuhu tuli sisestada soovitud korrus. Paneelike siis näitas, milline lift sinna läheb. Niipalju siis kaasaegsetest liftidest kelle peale karjudes jõuab õigele korrusele - või siis mitte.
Saanud lifti käest korraliku õppetunni ennast austraalaseks mitte pidada tunnistasime tööbüroosse jõudes üles, et oleme ikka suht algajad siin maal ja sooviks tööd teha. Õpetati meile siis et cv tuleks ikka meiliga saata - nii palju kiirem ja tõhusam. Saime ühe visiitkaardi ka... kus meiliaadressile tõmmati joon alla.
Siis hargnesime tüdrukutest, kes läksid toidupoodi ja koju süüa tegema, samal ajal, kui me Roniga käisime mobiilikrediidi muresid lahendamas (kkvte: ron ei saand krediiti - operaator saatis poodi - poel oli alul 1kõik - pood helistas kolmandale firmale - laiutati käsi - ron peab ilmselt raha tagasi saamiseks kohtuni välja minema), käisime pangas ja kohalikus ARKis.
Koju tulles vaatasid tüdrukud meile otsa uniste silmadega, mis kohe ka kinni tagasi vajusid.
Eniveis - selline plaan võtaks eestis umbes 1-2 tundi, Austraalias aga 4-6 (olenevalt papagoide arvust pargis)
Praeguse seisuga on kell 18.48 ja kõik peale minu magavad. Kuumus on vist väsitav ka. Kohe ajan nad üles ja hakkame süüa tegema.
Terviseid kõigile kodu ja mujal maal.
Maska
We can’t stop here – this is bat country!!!
Võtan korraks kokku, mis umbes viimased paar päeva juhtus. Alguses lendasime. London-HK-Sindi sõit oli päris vidaut comfort. Saime säänsed kohad, et olime kahekaupa neljases reas keskel võõraste vahel – üüberkitsas kusjuures. Ma väga magada ei saanud (toit võttis ka mõnel sisemise magma mulisema), aga päris mitu muuvit sai ära vaadatud (tooli küljes lcd aparaat ja puha, päris head filmid olid). Aga tore oli siiski – pani hindama kasvõi kivipõrandat, mida ma vahepeatuses embasin ja seal kauaoodatud 20 minti pikutasin (suduses hongkongis).
Esimene päev Sindis oli teguderikas aga suht mälukas. Tore entourage eiras minu ettepanekut hommikul hostelisse jõudes enne linnapeale minekut pool tunnikest põõnata ja lasime otse edasi. Käisime ära umbestäpselt 8000 km (ja kopikaid) ja sai igasugu ländmarke ära nähtud. Isegi praami peale saime (see käib ühistranspordi pileti alla lol).
Pikk kõnd ja palav ilm tegi lõpuks ühes sadamavälikohviku õlutiidee vastupandamatuks aga maru oli see, et see võttis meie väsindpeade katad küll kaarega keerlema. Enne hostelimugavustesse naasmist oli aga agendas Kristi (paljuõnnejee!) sünnat restos tähistada, kus me vist küll kõige parema mulje oma uniste peaga ei jätnud, kui me kõik kordamööde söömise ajal magada suutsime jääda. (tegin enda rõõmsama, tegelt olin sama unine)
Täna sai lõpuks Bondi ranna ära nähtud. Jõudsime sinna küll pärast kuute ja kaua seda päikest polnud aga lained olid küll minepekku (peaaegu suuremad kui Kablis :-O). Kui omaarust hullult seal lainte ja meeletu tagasivooludega Poseidonit mängid, võis tegelt kaldalt üsna totter vaade olla, kuidas ma seal mõned meetrid kaldast eemal siblin :S Aga väga kaugemale ei julend, kui jalad põhja ei ulatu siis väga selle voolu vastu ei saa (v.a. Põld vist).
Veel muhedat mainimist väärt hetkel tuust park meie hosteli ees. Mängisime just seal Wurtzpeetrit ja niisama lastepalli tagumist. Päeval on pool parki valgete papagoidega kaetud (kakaduud on need vist?) ja nüüd õhtul tiirutas seal terve parv ülisuuri nahkhiiri lol J (need seal pildil ei ole kajakad:|)
Olks, ma nüüd põõnale!
Graatsilised tervitused kogu „Kalle Kukk Ja Astma“ liikmestiku poolt!
PS: pildivalik uueneb aegsalt http://picasaweb.google.com/hindriks.ronald/20090218Aussie1#
2 days before the day after tomorrow
Hej!
Eile kõndisime pargis ja nägime esimest koaalat. Ta pikutas mugavalt palmipuu all ja kärbsepoisid näksisid tema küljest lihatükikesi lahti. Ta vist puhkas. Jetlag oli meie ajust põhjalikud smoothied teinud, nii et ei tulnud pähegi sellest veidrast vaatemängust pilti teha.
Tervitades,
Ron
PS: me oleme austraalias nüüd
