What`s cookin?

Aasta 2010 on juba 31 päeva kestnud. Muudkui viuhh ja viuhh lendavad päevad mööda. Täna on aga vast kõige chillim – on nädalavahetus ja saame seda rahulikult oma uues kodus veeta. Kodus mõnulemise tunnet kogesime viimati eelmise aasta oktoobris, sest pärast seda oleme pidevalt ringi rännanud ja erinevates karavanparkides/hostelites/külapeal elanud. Nüüd aga saime end Port Lincolnis sisse seatud ja üürime jällegi sadamapiirkonnas üht mõnusat maja-korterit. Ookeani kaldal elamisel on see pluss, et siin on kohe see ookean.

Lisaks sellele, et ookean niisama mõnus on, pakub poistele lusti ja rõõmu siin kala püüda. Ja täna läks neil eriti hästi. Ronaldil jäi õnge otsa selline tegelane nagu snook. Ta oli u 50 cm pikkune. Eestis snooke pole, aga idee poolest on nad midagi haugi ja angerja pojapoja sarnast. Aga väga hea söögikala on see siinmail ja nii ma siis pidingi selle ära puhastama. (Nii hüpoteetiliselt rääkides kui mul oleks valida, kas puhastada kala või teha midagi muud, siis...) Aga õhtul paneme kala ahju ja siis saab maitsta.

Ja Maska sai ka just mingi tüübi kätte, aga ei suutnud seda kalaraamatu abiga tuvastada ja lasi ta vette tagasi. Teda siis õnneks puhastama ei pidanud.

Küll on tore onjo!

Kui jutt kalade peale juba läks, siis tööl käime ühes tuunikala firmas, kus jaanuari algusest saati oleme tuunikalade söödaks mõeldud sardiine karpide seest välja võtnud. Kõlab keeruliselt, eksole? Ongi. Töö on väga pingeline, ja mis peamine, hariv. Ning umbes nädala pärast hakkame sardiinide asemel kalmaare lahti pakkima. Karjääriredelil sammuke üles nagu niuhti! ... Aga tegelikult pole siin viriseda midagi ja loodetavasti jagub siin meile tööd veel mõnekski kuuks. Sest Port Lincoln on suviti veel idüllilisem linnake ja praegu siin elamise vastu pole meil teps midagi. =)

Eelmisel nädalavahetusel muide leidis aset Port Lincolni suve tipphetk, siinne au ja hiilgus ja turismimagnet - Tunarama festival.

Pm on see 3-4 päeva kestev ürituste jada, kohale oli toodud paar lõbustuspargi atraktsiooni, palju söögiputkasid ja üks lava oli ka püsti pandud. Kokkuvõtes oli see kõik suht lame, eriti bändid. Midagi Sõnajalgade ja Reet Linna ja Audru Jõelaevanduse Puntide sarnast võis seal näha. Üks huvitav asi oli siiski ka - enamus festivalitöötajatest nägid välja nagu arkõssid. Miks?

Aga ilutulestik oli ka laupäeva õhtul ja see oli päris kihvt. Polnud ammu näinud. Aastavahetusel siin seda polnud, hoidsidki vist Tunarama jaoks...

Nii palju siis Tunaramast ja meist siin praegu. Aa ja peaaegu oleks unustanud! Meil on koduloom. Ta küll oli siin juba enne meid ja käib teiste kodudes ka, aga see pole oluline.

Ja veel. Vaade meie magamistoast:

Kuumade tervitustega!